Kommenteeri

Loovterapeut versus psühholoog

Tihti aetakse vaimse tervise spetsialiste segamini. Inimesel, kellel on mure, on niigi raske see samm teha, et kuskile pöörduda ja tunnistada, et oleks vaja abi ja sekkumist. Need, kes ei ole antud valdkonnaga varem tegemist teinud, ei pruugigi teada, mis järjekorras kuhu pöörduda - kas psühhiaatrile aeg kirja saada? Või hoopis vaimse tervise õele? Või milleks need erinevad terapeudid olemas on? Aga millal siis psühholoogi juurde hoopis asja minna? Toome välja täna loovterapeudi ja (kliinilise) psühholoogi pädevused, et asi oleks veidi lihtsamalt mõistetav.

Mis pädevused on psühholoogil?

Psühholoogid on oma ametilt spetsialiseerunud käitumuslikele ja vaimsetele protsessidele, mille käigus tuleb inimesi hinnata, nõustada, konsulteerida aga kindlasti ka ennetada, millega tänasel päeval hoiaks suurema osa enesevigastustest/enesetappudest ära, kui ennetustööle oleks võimalik rohkem ressursse saada  ning tähelepanu pöörata. Samuti on nende eriala spetsialistidel võimalik läbi teaduse palju ära teha, rõhuasetus uurimustöödel. Psühholoogia hõlmab ka inimeste suhestumist keskkonnaga, kuidas nad toime tulevad muutustega ning suhted teiste inimestega. Samuti emotsionaalne ja kognitiivne pool on vajalikud lahti mõtestamisteks.

Psühholoog aitab tema poole pöördunutel mõista eluetappides tekkivaid erinevaid murekohti ning abistab ka vaimsete tervise hädade korral, et kliendid mõistaks, mis nendega toimub ning kuidas õppida vaimset tervist puudutavate diagnoosidega  koos elama täisväärtuslikku elu. APA (1981) on kokku võtnud antud eriala sedasi, et psühholoog kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et võimalikult täpselt mõista, ennustada aga ka leevendada psühholoogilisi, käitumuslikke, intellektuaalseid ja emotsionaalseid häireid ja/või puudeid.

Kliiniline psühholoog (tase 7) on Kutsekoja kutsestandardi (2021) järgi pädev tõenduspõhiste psühholoogiliste sekkumiste kavandamiseks  ja rakendamiseks vastavalt omavalitud sihtgrupile. Kliinilise psühholoogi töö on hüpoteeside püstitamine, nende kontrollimine (kinnitamine, ümberlükkamine) ning oma kutseoskuste ja teadmiste rakendamine.

Spetsialiseerumisi on neli: kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, neuropsühholoog. Kõik vastavad tase 7-le. Eestis on kutse andjaks Eesti Psühholoogide Liit


Millised pädevused on loovterapeudil?

Oleme sarnaselt psühholoogidele tervise ja heaolu valdkonda ja kutsealalt psühholoogiasse liigitatud, kuigi senini on tegelikult vaja tõestada oma eriala sobivust antud kutseala gruppi, mille nimel ka Eesti Loovteraapiate Ühing usinalt töötab, et saada loovteraapiatele ka Haigekassakood. Loovteraapial on arvestatav hulk tõenduspõhiseid uuringuid olemas, kuid psühholoogiaga võrreldes jääb nende hulk tagasihoidlikuks.

Kutsekoja kutsestandardi Loovterapeut, tase 7 (2021) järgi on kunstiterapeut spetsialist nii rehabilitatsioonis kui psühhoteraapias. Antud teraapia on eesmärgistatud, planeeritud psühhoterapeutiline sekkumine, mille raames on kasutusel loovus- ja kunstipõhised tehnikad ja meetodid, kus arvestatakse pöörduja või suunatud kliendi tervislikku võimekust, et seatud eesmärke järgida.

Loovterapeut saab aidata kliendil kolmiksuhte printsiibi rakendamisel, klient-kunstitöö-terapeut, leida endas piisavalt ressursse, et tulla toime teraapiasse pöördumise põhjusega. Lisaks aitab kunstiteraapia väljendada enda emotsioone ka neil, kellel verbaalselt pole võimalik seda teha või üheks eesmärgiks ongi verbaalse eneseväljenduse oskuse toetamine. Kliinilises kontekstis töötavatel loovterapeutidel on võimalik koostööd teha ka kliiniliste psühholoogide, psühhiaatrite, logopeedide ja pereterapeutidega, et meeskonnana paika panna põhilised eesmärgid ning vastavalt enda spetsialiseerumiselt koos jõuda püsivate tulemusteni.

Terapeut samuti hindab kliendi vaimse tervise seisundit ning psühhosotsiaalse funktsioneerimise taset, mida saab teha juhindudes teadus- ja suunapõhistest hindamismeetoditest. Suundadeks on kunstiteraapia, muusikateraapia, tantsu- ja liikumisteraapia ning kõik vastavad Kutsestandardile tase 7.

Vajadusel on võimalik suunata ka teiste spetsialistide juurde. Diagnostika valdkonnas saame oma tähelepanekuid kirjeldada ning seeläbi ka hüpoteese tõstatada, ent diagnoosimisõigus kuulub kliinilistele psühholoogidele, kes rakendavad teaduspõhiseid ja eakohaseid hindamisteste.


Kui tekib tunne, et oleks vaja välist värsket pilguheitmist murekohale või soov lihtsalt enesemõistmist ja -teadvust tõsta, siis ära kõhkle - tee see samm teadlikuma enda suunas ning leia endale sobiv lähenemisviis.

Erinevaid terapeute, nõustajaid, psühholooge katsetada on okei, et leida see õigeim, kellega on turvaline keskkond, et oma teekonda alustada. Seeläbi on taas ennetus tehtud ja ressursid olemas, mida teadlikult kasutada, kui probleem ligi hiilinud. 

Rohkem infot:

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10720658

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10804292

Püsige teadlikud ja kuulake ning usaldage iseennast! 


 


Lisa kommentaar

Email again: